Spinat "Lorelay"

* Maltsaliste sugukonnast pärit 30-60 cm kõrgune püstine üheaastane taim. Arengu algul on lehed varre ligi, seetõttu näivad olevat rosetina.
Leht terve  või veidi labadega, odaja tipuga ning tugeva rootsuga. Lehelaba lihakas, mõnikord gofreeritud, munajas või ümmargune.
Õied erisugulised, ilmetud. Taimed on kahekojalised, tuultolmlejad. Isasisenditel  on kitsad pöörised, igas õies on  lihtne neljatine heleroheline õiekate ja 4 tolmukat.
Emasisenditel on võrreldes isastega lehti rohkem, nad on suuremad, õied on ilma õiekatteta ja asetsevad mitmekaupa lehtede kaenlas,
igas õies on 2-6 emakasuudmega emakas, õied on varustatud 2-4 hambulise kattega. Vili on ümmargune pähklike, mida ümbritseb katteleht, millel on sarvekujuline lise.
Spinatis on 37-72 mg % askorbiinhapet (C vitamiini), kuni 4 mg % karotiini (provitamiin A), aga samuti vitamiine B1, B2, K, P, E, foolhapet.
Kasvatatakse spinatit noorte leherosettide saamiseks. Nendes on 7,5-10% kuivainet, sealhulgas 2-4% valke ja kuni 1,4 % aminohappeid.
Seemnete külviks ettevalmistamine.  
Seemned kalibreeritakse – valitakse suuremad ja täisväärtuslikumad seemned. Enne külvi leotatakse neid 1,5 -2 ööpäeva temperatuuril +15+20°C.
Vett võetakse mahult 2 korda rohkem ja vahetatakse selle aja jooksul paar korda. Kui seemned paisuvad, siis tuleb neid kergelt tahendada, et nad ei kleepuks.
Maa ettevalmistamine ja seemnete külv avamaale.
Spinat on kiirekasvuline, külmakindel taim (tõusmed taluvad lühiajalist öökülma) ja piisavalt saagikas kultuur, kuid vajab huumusrikast mulda, mille pH on 6,5-7,5.
Kasvatatakse spinatit nii avamaal kui katmikalal. Suurt saaki saab savikatelt muldadelt. Liivasel pinnasel kasvatamisel vajab rikkalikku kastmist.
Liiga rasketele märgadele muldadele pole aga spinatit soovitav külvata. Kasvatamiseks valitakse päikseline, tuulte eest varjatud koht.
Eelkultuurideks ei sobi: söögi- ja lehtpeet, peasalat. Ühel ja samal kohal kasvatamine ei ole samuti soovitav.
Kevadist spinatit võib külvata kõikide köögiviljade järgi, mis koristatakse varakult.
Sügist ja talvist spinatit aga kasvatatakse nende kultuuride järgi, mida koristatakse augustis - septembri alguses.
Spinatit kasvatatakse soojalembeste kultuuride eelkultuurina ja teiste täiendkultuurina, nt herne ja aedoa puhul ning ka reavahedes. 
Peenrad tehakse valmis juba sügisel, siis antakse ka vajalik kogus sõnnikut. Maa kaevamisel antakse 30 g superfosfaati ja 15 g kaaliumsooli  ruutmeetrile.
Maad tuleb ka lubjata. Varakevadisel mullaharimisel anda 20 g/m2 karbamiidi. Värsket sõnnikut anda ei soovitata – see mõjub halvasti maitseomadustele.
Spinat talub hästi lupjamist, mida võib teha ka enne külvi.
Kaalium ja fosfor antakse eelkultuuridele, aga kevadise spinati tarbeks - sügisesel maaharimisel. Spinat kloori ei talu, seepärast anda võimalusel kloorivabu väetisi.
Lämmastikväetiste norm ei tohi ületada 8 g/m2, millest 5 g anda peale tõusmete ilmumist.
Seda annust ei maksaks ületada, kuna sel juhul võib nitraatide kogus lehtedes ületada lubatud piirmäära, mis on juba tervisele ohtlik.
Kevadisel maa ettevalmistamisel võib anda ämbritäie kõdusõnnikut ja 1spl nitrofoskat ruutmeetrile.
Et saada pidevalt värskeid lehti, tehakse 2-3 nädalaste vahedega korduskülve (aprillist juunini).
On kolm peamist viljelemisperioodi: kevadine, sügisene ja talvine. Kevadist spinatit koristatakse mai lõpus - juuni alguses, sügisest septembrist detsembrini ja talvist aprillist maini.
Külvatakse spinatit võimalikult vara, umbes 15. -20. aprillini ja talve alla  oktoobri II dekaadil. Seemned idanevad +3+4°C, tõusmed taluvad öökülmi kuni -8°C.
Arenguks ja kasvuks on soodsam +15+18 °C ja päeva pikkus peaks olema 12-15 tundi. Liiga pika päeva tingimustes, kõrge õhutemperatuuri ja niiskuse puudusel hakkab spinat kiiresti õitsema.
Peenras kasvatatakse spinatit ribadena, ribas 3-4 rida taimi, ridade vahe 20 cm, ribad aga 50-60 cm üksteisest.
Seemned külvatakse võimalikult harvalt, sest tiheda külvi puhul hakkavad taimed ruttu õitsema. Suvel külvatakse hiliseid sorte mitmerealisena nagu kress-salatit, külvinorm 4 g/m2.
Külvisügavus kuni 2 cm. Enne külvi leotatakse seemneid ja hoitakse märja lapi sees. See kiirendab tõusmete ilmumist mitme päeva võrra.
Peale külvi tihe  ndatakse muld, seejärel kastetakse ja peenar kaetakse kotiriidega, pealt aga kilega (20 cm kõrgusel). 3-4 päeva pärast kotiriie eemaldada.
Hooldus, kastmine, väetamine.
Peale tõusmete ilmumist harvendatakse, jättes taimede vahekauguseks 7-8 cm. Kui taimed hakkavad üksteist varjama, siis harvendatakse teist korda, nii et vahekaugus oleks kuni 15 cm.
Väljakitkutud taimi saab toiduks kasutada.  Spinat on kahekojaline taim. Isaseksemplaridel on lehti vähem, need taimed tuleb kohe eemaldada.
Hooldus seisneb rohimises, maa kobestamises, väetamises ja regulaarses kastmises. Mulla kuivamisel kasvatab spinat ruttu varre ja lehtede omadused halvenevad.
Spinat on väga nõudlik niiskuse suhtes, eriti kuivade ilmadega, mil tõuseb taimede õitsemamineku risk.
Seepärast tuleb palavate ilmadega rikkalikult kasta (10-20 l/m2), aga viletsa kasvu korral väetada mineraalväetistega , kusjuures vaid lämmastikväetistega (10-15 g/m2 karbamiidi ).
Kaalium- ja fosforväetisi ei soovitata anda, kuna nad soodustavad taime putkeminekut (õitsema hakkamist). Pidevalt tuleb hävitada umbrohte, et nad ei varjutaks noori taimi.
Väga kasulik on ka maa kobestamine. Eriti hoolikalt  kobestada maad talvise spinati ümber, et kasv algaks rutem.
Kevadist ja sügisest spinatit väetatakse kuu aega peale tõusmete ilmumist lämmastikväetistega (3 g lämmastikku), aga talvist spinatit kevadel kasvu alguses.
Lumeta talve korral tuleb spinatikülve kuuseokstega hoolikalt katta.
Saagi koristamine.
Saaki hakatakse koristama valikuliselt, kui taimel on 3-4 pärislehte ja täielikult, kui 6-7 lehte. Kui juba ilmuvad õied, siis ei tohi lehti toiduks tarvitada.
Lõigatud lehti ei saa kaua säilitada, neid tuleks kohaselt tarvitada. Toiduks kasutatakse suuremaid noori lehti. Spinatit saab tarbima hakata 20-30 päeva peale tõusmete ilmumist.
Lehti kogutakse pidevalt, alates välimistest lehtedest. Lehti ei rebita, vaid murtakse ära. Ühelt taimelt ei maksa korraga üle poole lehtedest ära võtta.
Saagiperiood pikeneb, kui lehti eemaldatakse pidevalt ja mõnehaaval.